See nädal eiole jõudnud siia üldse kriblada midagi,ma ei saaru kuhu see aeg kaob,kuigi samas midagi erilist ei teegi. Nii ma ei oskagi vist väga midagi rääkida. Ma räägin seekord natukene üldisemat juttu. Viimasel ajal on tabanud mind ma ei saaarugi mis täpsemalt,sest sellele normaalset seletust ei olegi. Mind ajab kohutavalt närvi inimeste õelutsemine. Nagu loobime tuulde lauseid mis võivad teisele inimesele sisimas nii kuradi palju haiget teha,jumala eest ei näita tundeid välja lihtsalt et olla teistest üle. Inimesed ei saaaru,et sildu on mõtetu põletada,sest sul võib veel neid vaja minna et teatud olukordadest välja saada. Ma olen kohutavas segaduses tegelikult., tahaks öelda jaa,aga samas süda ei lase. Viimasel ajal olen ma aru saand ka sellest,et enamus inimestel on kaks poolt.Ka nendel kellest ma seda ei arvanud. Kolmapäeval r2ndasin ma tagasi lapsepõlve tehes kuustundi koos susannaga,ühele erilisele inimesele enda jaoks,ühte albumit kusolid lapsepõlve pildid ja mõtteterad. Seda albumit tehes mõistsin, et inimesed ikka muutuvad nii kuradi palju,ühesõnaga ajad muutuvad ja meie koos nendega. Aga jahh,see mida ma tegelikult hinges tunnen hetkel,ei oska ma sõnadesse panna väga,niiet liigume siis teemadega edasi.
See nädal olen ma tgltikkasuuuht palju väljas olnud, lumes hullanud. Nüüdon mul juba kurk punane ja nohu,niiet hullamise tulemused on saavutatud. Vahest on mul tunne,et ma oleksin tagasi laps umbes vanuses 4-7.Ma üritan tunda rõõmu kõigest mis mind ümbritseb., sinna alla kuulub ka lumi,pimedad t2navad,kuu,valgustuspost jne.Kohati on need kuidagi masenduse tunnused,aga samas ma tunnen endas rahu,õnne tunnet ja vabadust. Muud väga ei oskagi kirjutada siia hetkel,sest praegu ma vaatan msnnis ühte kasutajat ja mõtlen miks kuradi pärast pead sa selline tõbrasolema. Agamuskad, olge tublid ja tundke vaheajast mõnuu.: )
By :SannuS