Paar pilti ka lõpetamisest : )





Nüüd on kõik möödanik ja põhikooli lõputunnistus käes. Lõpetamise päevast siis kirjutan natukene. Hommikul tõusin,hinges segadus ja väikene kartus Pärastlõuna ees. Hommikul kell 11 läksin juuksurisse,seal süvenes hirm,kas ikka soeng tuleb see õige ja et kas ikka kõik tuleb hiljem välja ja nii edasi ja nii edasi. Soeng tuli õnneks välja. Juuksurisse tulid Mariika ja Marie jätgi mulle,suundusime minu juurde seal aitasid nad mind riidesse ja Mariika tegi meigi,mis oli väga ilus. Polnud varem ennast nii ilusana tundnud (loodan,et see lause ei kõlanud kuidagi egoistlikult ). Kõik oli valmis,mina olin valmis. Seda hetke olin oodanud kaua,suundusin siis kooli. Nagu ikka mina oma närvitsemisega läksin kaks tundi varem sinna,et saaks lõpukõne harjutatada. Lõpukõne esitamise au oli antud minule. Hirm oli sees ,seoses sellega,et kas ikka kuulajani jõuab minu jutuiva,kas ma räägin piisavalt selgelt, ega ma nutma ei hakka jne. Proov tehtud,lõpetajad saabunud. Ainult üks lõpetaja oli 15 minutit ennem aktust puudu ja see oli loomulikult Rainer,kellega koos ma pidin aktusel ette minema. Mu närvid hakkasid juba vaikselt ülesse ütlema,kuna Rainer oli eelnevalt lubanud ,et jaa jaa ma olen pool tundi varem kohal. Rainer jõudis TÄPSELT kell 16.00, ma lihtsalt pidin kokku kukkuma,aga jah õnneks ta ikka leidis aega tulla :D. Läksime siis ette,kõik sujus aktus sujus, lõputunnistus käes,esimesed pisarad silmas. Lähenes siis mu lõpukõne.Olin üritanud terve see aeg kui aktus kestis ennast mingis mullis hoida,et jumala eest ei hakkaks nutma. Paar pisarakest ikka peotasin ennem,sammusin kõnepulti ja hakkasin kõnega pihta. See sisemine jõud ja emotsioonid mis olid järsku selles kõnes,olid isegi mu enda jaoks üllatuseks. Olin küll selle kõne ise teinud, suure sisuga ja sõnadega,aga ma ei oleks arvanud et suudan ka seda niimoodi esitada,et see sõnum jõuab kuulajani. Mu kõne läks hästi,isegi direktor kiitis. Aktus oli siis läbi. Suundusime õue pilte tegema,ennem varastasin musilt ühe musi ja ta andis mulle oma kingituse. Kohutav tung oli seda kingitust vaadata,aga mõtlesin et eii vaatan seda ikka hiljem ja hoidsin ennast tagasi. Pildid tehtud jalad KOHUTAVALT valusad,läksime siis õpetajatega kohvilauda ja külalised läksid minu juurde. Tunni pärast läksin neile järgi. Hoovi astudes tabas mind shokk,hoovis oli roller. Mu lõpukingiks oli roller,olin suht üllatunud kuna mu emal on nende suhtes VÄGA negatiivne suhtumine. Olin siis õnnelik,kõik oli olnud supper see päev, kõik sujus ja jääb kauaks meelde. Kõik mu kõige kallimad olid kohal, kõik olid normaalses tujus. Sain ühe kõige erilisema kingi veel, musi kinkis mulle hõbedasest kõrvarõngad.. Need olid vapustavad.
Õhtuks olin nii väsinud,et kui külalised olid läinud siis kukkusin konkreetselt lihtsalt voodisse ja vajusin unne,Nii see minu elus üks siiani erilisemaid päevi mööduski : ).
Nagu klassijuhataja meile ütles : Lõpp hea,kõik hea.
By :SannuS