Suvi läbi... See suvi oli värviderohke. Küll olid imelised ilmad mis meenutasid lausa välismaa mõnu ,kuid samas reaalsuse tõid silmade ette ikka pidevad probleemid mida ehk paljud ei mõista. Mul on kahju,et suvi lõppes minu jaoks jälle ühe inimese vaimses mõttes kaotusega,aga mis parata.. nagu olid tema sõnad,me oleme muutunud ja enam lihtsalt ei sobi kokku. Hakkan teda iga igaljuhul igatsema.
Koolis olen REBANE. Suht masendav tegelikult,kuna olen koolis käinud üpriski vähe veel kuid siiski igapäev kuulen sõna rebane ning retsimine. 24.September on see siis käes,me peame igast rõvedusi tegema,aga eks tuleb ka see üle elada.Muidu tundub kool normaalne enam-vähem.Muidugi läheb väga raskeks,aga ma tõesti loodan et suudan kõik stabillsena hoida. Uus klass on üllatavlt normaalne. Klassis on ka üks natukene erilisem õpilane,nimelt käib meil klassis vahetusõpilane kes on Saksamaalt. Valentin on suht selline teistsugune,aga tundub väga tore inimene ja muidugi VÄÄÄÄGA TARK :).
Koolist väga ei oskagi midagi põnevat muud rääkida,nende kahe päeva jooksul ei ole väga midagi juhtunud.
Esimesel septemberil pidin ka ühe elu tähtsa momendi üle elama. Nimelt pidin laulma aktusel soolot.. Ma oskan isegi laulda mingilmääral (vähemalt nii on öeldud ),aga see lava hirm on mul siiski hinges. Loodan,et saan ka sellest üle enda hirmudele silma vaadates ja nautides neid hetki kui saan üksi laval olla ja lõõritada :).
Suve lõpus oli minu jaoks mitu ootamatust,üks muidugi sõbrannast ilma jäämine teine aga see vastu ,Siimu soome tööle minek. See Siimu tööl olek ning eemalolek,ehk mõjus meile mingilmääral hästi ja värskendavalt. Saime üksteisest eemal olla ja teineteisest puhata, kuid samas igatsesin teda ikka väga ja igatsen siiani kuna ei ole teda siis nüüdseks üle 2 nädala näinud. See tundub tobe,aga samas on siiani pidanud paika mu elus ,et alles siis kui oled inimesest mingilmääral ilma või tunned ta eemalolekut mõistad,kui väga sa seda inimest armastad...
Hetkel erilist midagi ei olegi,Siim varsti tagasi ja homme uus päev. Ehk mu elu liigub üksnes paremuse poole ning ees on ainult üksnes parimad ajad. Loodan ,et elu keerdkäigud muutuvad sirgeteks teedeks,mis viivad üksnes paradiisi.
By :SannuS

vikerkaar äikselises taevas ?

Olen käinud palju ringi Siimuga,olen mõelnud oma elu üle,olen valanud üksi olles pisaraid,olen normaalne ? Ei ole.
Vahest on tunne,et see mis sind tõsiselt õnnelikuks teeb on justkui puudu. Nimelt täisuslikkus . Miks me ajame taga seda,kui samas on nagu kõik olemas ? Mul on olemas poiss kes armastab ja toetab (nii kuidas oskab ), iseendale aega (mida paljudel ei ole ),hetke et vaikuses olla, niisama lebotada, tegevuseta olla ?. Vahest on ikka üsna igav, tahaks kellegiga rääkida, Rebeccaga sain õnneks muidu oleksin lõhkenud või karjunud.. Kõige hullem oleks see,kui oleksin selle kõik endasse kogunenud viha ja masenduse Siimu peale välja elanud.. (anna andeks kallis,kui olen viimasel ajal nõme olnud ). Ma olen läbi nende probleemide õppinud tundma kuidagi ühepoolse armastuse inimeste hingelist elu tunda. Mul on täpselt selline tunne,et ajan sõprust taga mis on ühepoolne.. Ahh,ei oska öeldagi mida tahaksin.
Tegelt on vahepeal huvitavaid seiklusi olnud. Käisin musi ja Randoga linnas,seal siis tegime järgnevat :
1)Käisime süüa ostmas (kuna musi on nii osav ja ei tunne eriti hästi kella,ning kella mitte tundmise tõttu ei jõudnud ta hommikul süüa. )
2) Läksime viisime Rando juuksurisse (vahepeal naersime palju,sest ma olen loll ja siim veel lollim : ) )
3 ) TUTVUSTASIN musile Rotermanni : ) ( ta ju maalt ja hobusega = ) )
4 ) Läksime Randole vastu
5 ) läksime merepäevadele (suht mahe oli isegi,kuigi arvasin et seal on igav aga EKSISIN :) )
6 ) Läksime Trammi pealé ( SEE oli naljakas xD,esiteks musi tahtis bussi peatusest trammi peale minna,teiseks siis me kõndisime valedesse trammi peatustesse,kolmandaks mul oli au musi ja Rando veega märjaks pritsida,neljandaks musi solvus mu peale : /,aga noh kohe ka andestas : ) )
7 ) Kuhugi pära põrgusse Randole nelja kilo juurde hankima :D.
8 ) Sakku tagasi : )
Siuke seiklus oligi.
Siis olen olnud musiga,musiga ja veelkord musiga. :)Kuna sõbrad on mu hüljanud,siis piinan ma teda. Nagu musi ütles mulle,sõpru mul ei ole ja ehk tal õiguski. Siis käisin musil külas,see oli tõsiselt mõnus :). Kõik oli kuidagi nii vaba ja lõõgastav. Ma tundsin musi seltskonnast tõsiselt hästi ennast.
Käisin ka soomes kaks päeva ema ja õega. Perega on ka ISEGI tore olla : ).
(Käisin ka Ida-Virumaal nendega :) )
Ühesõnaga kõik on justkui väga halvasti,aga justkui on ka kõik supper! : )

me muutume,koos ajaga

Kõik mu elus on muutunud, pioriteedid ja igapäevased suhtluses olevad inimesed. Kaotasin enda jaoks olulise inimese ja kui ausalt öelda,siis ei olegi aru saanud miks. Kas sellepärast,et olen aus ja ütlen mida mõtlen ,või sellepärast et ta ei mõisra mind ning ei taha aru saada.Võibolla tõesti on raske mind uskuda või kuulata,ega ma olengi kõigest tema kõrval olnud igal ta probleemil,olen üritanud teda toetada vähegi kuidas osanud olen,teda kogu oma südamega armastanud ja tema sõpruse nimel kõigeks valmis olnud. Ju seda kõike oli liiga vähe ja oli aeg see lihtsalt ära visata,nagu ei oleks mitte midagi olnud kunagi ja vaid üksnes sellepärast,et on aeg suureks saada..
Kas suureks saamine tähendab seda,et jätad seljataha kõik selle mis ja kes on olnud lapsepõlves ja pühendad ennast oma tulevikule ? Kas mälestused ja sõber kes oli varem su jaoks rohkem kui tühipaljas sõna ei või sinna kuuluda nii,et sa ei jäta teda ootama vaid pead oma lubadust,oleme homme kahekesi ja olemegi. Ehk tõesti on piin minuga olla,aga mina armastan sind.. Mul on väga kahju,Marie. Aga ma teen seda ja kogu oma südamega ! Võin üritada sind vihata,kuna käitud vahest tõsiselt nõmedalt ja samuti ma ise käitun nõmedalt ! Vahest võiksid lihtsalt oma kõigekõigema kõrvalt mu jaoks kasvõi kaks minutit leida,kus vaatad mulle otsa ja ütled et olen su jaoks veel vajalik,muud ma ei vaja..

Marie lõpetamine.

Kõige kallim lõpetas Põhikooli. Ta oli imekaunis,hoolimata oma soengu katastroofist,mis õnneks sai likvideeritud. Ma olen väga uhke su üle,musi !
By :SannuS

Lõpetamine.

Paar pilti ka lõpetamisest : )





Nüüd on kõik möödanik ja põhikooli lõputunnistus käes. Lõpetamise päevast siis kirjutan natukene. Hommikul tõusin,hinges segadus ja väikene kartus Pärastlõuna ees. Hommikul kell 11 läksin juuksurisse,seal süvenes hirm,kas ikka soeng tuleb see õige ja et kas ikka kõik tuleb hiljem välja ja nii edasi ja nii edasi. Soeng tuli õnneks välja. Juuksurisse tulid Mariika ja Marie jätgi mulle,suundusime minu juurde seal aitasid nad mind riidesse ja Mariika tegi meigi,mis oli väga ilus. Polnud varem ennast nii ilusana tundnud (loodan,et see lause ei kõlanud kuidagi egoistlikult ). Kõik oli valmis,mina olin valmis. Seda hetke olin oodanud kaua,suundusin siis kooli. Nagu ikka mina oma närvitsemisega läksin kaks tundi varem sinna,et saaks lõpukõne harjutatada. Lõpukõne esitamise au oli antud minule. Hirm oli sees ,seoses sellega,et kas ikka kuulajani jõuab minu jutuiva,kas ma räägin piisavalt selgelt, ega ma nutma ei hakka jne. Proov tehtud,lõpetajad saabunud. Ainult üks lõpetaja oli 15 minutit ennem aktust puudu ja see oli loomulikult Rainer,kellega koos ma pidin aktusel ette minema. Mu närvid hakkasid juba vaikselt ülesse ütlema,kuna Rainer oli eelnevalt lubanud ,et jaa jaa ma olen pool tundi varem kohal. Rainer jõudis TÄPSELT kell 16.00, ma lihtsalt pidin kokku kukkuma,aga jah õnneks ta ikka leidis aega tulla :D. Läksime siis ette,kõik sujus aktus sujus, lõputunnistus käes,esimesed pisarad silmas. Lähenes siis mu lõpukõne.Olin üritanud terve see aeg kui aktus kestis ennast mingis mullis hoida,et jumala eest ei hakkaks nutma. Paar pisarakest ikka peotasin ennem,sammusin kõnepulti ja hakkasin kõnega pihta. See sisemine jõud ja emotsioonid mis olid järsku selles kõnes,olid isegi mu enda jaoks üllatuseks. Olin küll selle kõne ise teinud, suure sisuga ja sõnadega,aga ma ei oleks arvanud et suudan ka seda niimoodi esitada,et see sõnum jõuab kuulajani. Mu kõne läks hästi,isegi direktor kiitis. Aktus oli siis läbi. Suundusime õue pilte tegema,ennem varastasin musilt ühe musi ja ta andis mulle oma kingituse. Kohutav tung oli seda kingitust vaadata,aga mõtlesin et eii vaatan seda ikka hiljem ja hoidsin ennast tagasi. Pildid tehtud jalad KOHUTAVALT valusad,läksime siis õpetajatega kohvilauda ja külalised läksid minu juurde. Tunni pärast läksin neile järgi. Hoovi astudes tabas mind shokk,hoovis oli roller. Mu lõpukingiks oli roller,olin suht üllatunud kuna mu emal on nende suhtes VÄGA negatiivne suhtumine. Olin siis õnnelik,kõik oli olnud supper see päev, kõik sujus ja jääb kauaks meelde. Kõik mu kõige kallimad olid kohal, kõik olid normaalses tujus. Sain ühe kõige erilisema kingi veel, musi kinkis mulle hõbedasest kõrvarõngad.. Need olid vapustavad.
Õhtuks olin nii väsinud,et kui külalised olid läinud siis kukkusin konkreetselt lihtsalt voodisse ja vajusin unne,Nii see minu elus üks siiani erilisemaid päevi mööduski : ).
Nagu klassijuhataja meile ütles : Lõpp hea,kõik hea.
By :SannuS

Jaanipäev.

Paar pildikest jaanipäevast : )





Kui ma siin juba otsapidi olen,siis kirjutan ka Jaanipäevast. Väga pikalt ei hakka kirjutama, kuna seda saab lühemalt kokku võtta. Jaanipäev oli üleootuste parim. Seltskond oli supper,sai mõtetes kõigest toimuvast hetkeks ilma,sain koos olla kõigi oma kõige kallimatega. Olime Pärnus,sinna läksime rongiga. Rongi sõit oli üsna igav ja pikk. Mul kõht valutas ja enesetunne ei olnud kõige parem niiet meeleolu oli vastav. Pärnusse jõudes tuju tõusis,saime RONGIST välja,jess lõpuks oli mul üksnes mõtetes. Rongi peatusest kõmpisime poodi,sest me mammuga tahtsime shopata ja meil oli vaja osta ka nii ühteist poest. Teekond ei olnud eriti keeruline ja siuke tüütu,mõnus oli käija peale rongis kaks ja pool tundi loksumist. Poodi jõudes ja asjad olemas läksime siis õue ja saabus Intsu emps ja Külli,siis hakkasime sinna sõitma kus peatusime ja kus hakkasime jaanipäeva tähistama. See oli fantastiline koht lihtsalt ! Seal oli nii palju maad, vapustav asukoht ja supper rahvas. Kõik oli kuidagi nii mõnus,kõik olid sõbralikud ega nääklenud. Pidu möödus mõnusas tempos ja tegime igast toredaid asju.Sinna jõudes panime mulle ja musile telgi kokku,mis oli üsna selline naljakas,siis läksime mere äärde kus oli supper. Üldse oli Fun ja tore.
See jaanipäev jääb meelde kui elu parimaid. Sain olla vanematest eemal ja tunda vabadust,sain olla musiga kes oli mu kõrval embas mind ja lausus pidevalt kolm kõige kaunimat sõna,Ma armastan sind. Sain magada ta kaisus,kus on loomulikult kõige mõnusam magada. Sain mängida Teedu ja Priiduga (Lapsed mulle meeldivad,väga : ) ), Kõik oli kuidagi nii korras.
By :SannuS

Ei jaksa enam.,kõik on nii võlts.

Pealkiri on juba palju ütlev, mu elus on masendav periood,periood mis ei lõpe vist ennem kui saan kaheksateist. Ma olin enam kui kindel,või õigemini veendumusel et ehk see aeg on möödas,ehk ta tõesti üritab mind mõista ja saab aru kes ma tegelikult olen ja üritab mind tundma õppida.. See kõik ei ole muutunud,see kõik on endistviisi. Ta kohteb mind täpselt nii nagu kõik need aastad on kohelnud. Sina oled laps,sa allud mulle,sa kuulad mida mina sulle ütlen. Mina olen sinu ema,mitte sinu vaneaema ega vanaisa. Ära uju nende külje alla,ära otsi nendelt tuge vaid tule minu juurde ja ole kodus ,mitte sakus. Kuidas on võimalik otsida inimeselt tuge kes isegi ei ürita sind mõista ? Kes elab oma raamides ega näe minu tegelikku mina ? Kes ei suuda üle vaadata minu kunagistest eksimustest ega lepi teadmisega,et inimesed muutuvad. Ma ei jaksa võidelda sellega,et mind kutsutakse puberdeediks ja et ma olen üksnes mõtetu kes alles avastab oma elu ja elu valusid. Ta üritab mind hoida oma vigadest,aga kas sellel on mõtet ? Ma tahan ise teha oma vigu,tahan ise elada ! See on minu elu ! Õpi mind usaldama ja saaaru,et sa ei saa omada minu üle üksnes võimu. Ma ei ole mingi asi,ma olen inimene. Inimene,kes on kogenud asju mida sina iisal teada ei saa,lihtsalt seetõttu kuna sa ei mõista mind ega üritagi mõista. Ma üha kaugenen sinust,ma ei suuda olla kodus sest sa ainult karjud ja annad märku,et ma ei kuulu siia (seda sa ehk ei tee teadlikult,aga siiski ). Ma ei jaksa enam võidelda,ei jaksa enam ennast tõestada su ees. Millal sa mõistad,et olen juba suur mitte sinu väike Sandra kes üritas kunagi aru saada mis on mis. Palun ,lase mul elada ja usalda mind ,kas või natukene. Saaaru ,et ma igatsen sind, Ma vajan sind kui oma ema kes kuulaks mu muresi. Ma ei jaksa oma muredega üksi olla,üksi elada omas maailmas kus on neli seina ja kolm inimest keda ma usaldan. Ma tahan,et ka sina kuuluksid sinna,mitte oma võimu omamisega ja mu elu negatiivselt mõjutamisega vaid kui sõber.
Ma lihtsalt ei jaksa enam..
By :SannuS