Viimased päevad on olnud hullumaja. Lahkhelid minu ja ühiskonna vahel.Lahkhelid minu ja inimeste vahel. See on keeruline.Keeruline on mõista inimesi,kes ei mõista elu ennast. Raske on aksepteerida inimeste negatiivsust ja teistesse ebatolerantset suhtumist. Miks on vaja teha teistele üksnes haiget ? Miks on vaja haavata teiste tundeid et hakkaks ise endal parem ? Miks me ei võiks hinnata,seda mis meil on ? Kas on tõesti nii raske olla õnnelik ?
Koolis on hullumaja, tohutult õppida ja erinevaid kohustusi.Üks kohustustest on mul luulekava. Olen õppinud viimased päevad luuletusi, teinud igapäev kaks tundi proovi ja koju jõudes olen lihtsalt väsimusest voodisse langenud ja magama jäänud. Kool lihtsalt kurnab ja vösitab nii ära,et teisteks eralu tegemisteks ei jätku aega.
Kõige rohkem,teeb mulle hetkel haiget see,et tänu koolile jääb mu tagataustale eraelu,ehk mu sõbrad. Ma igatsen aegu,mil olin väikene plikatirts ja sain veeta oma sõpradega aega niipalju kui hing ihkas. Nüüd kui see aeg on piiratud,tunnen et igatsen neid inimesi nii tohutult palju kes on minu jaoks kui mu elu mõte~!. Ma igatsen tüdrukut,kes on minu elust osa. Me oleme suured.Oleme must ja valge koer,kes on välimuselt erinevad kuid hingelt kokku kasvanud. Me oleme igapäeva elus vahemaaga kuid hinges oleme koos. Oleme üksteise eludest osad ja seda osa mida sina minu elus täidad,ei suudaks asendada mitte keegi.Vahest tunnen et see osa on tühi ja tihti tunnen ennast poolikuna.On olukordi kus tunnen,et ma ei tähenda su jaoks enam midagi ja et sul on oma elu, sa oled suureks saanud. Kui nii ongi siis,ma lepin sellega,teades et sa oled vähemalt mul olnud ja mul on meist mälestused mis on mu ajju installitud. Peale meie msnni vestlust mõistsin,et me oleme siiski koos. Ma mõistsin,et ka sinu edaspidises elus on koht minu jaoks,hoolimata sellest et on hetki kus unustame üksteist unarusse ja ehk ei arvesta üksteisega niipalju. Ma ütlen nii palju ainult,Marie. Ma ei ole mitte kunagi tahtnud sulle haiget teha oma sõnadega ! Kõige vähem,soovin ma seda,et minu kõige parem sõbranna kannataks minu enda käitumise tõttu.Anna mulle andeks mu vead ja mina annan sulle andeks sinu. Me ju armastame üksteist,kas pole mitte nii ? Meil on vigu aga siiamaani oleme nendega leppinud ja lepime ka edaspidi. Meie armastus ja mõistmine on probleemidest tugevamad. Ilma üksteiseta ei oleks me tasakaalus. Oled mu jaoks kõik,nii see on ja nii see jääb !,Igavesti.
If there ever comes a day when we can't be together keep me in your heart, I'll stay there forever, because i love you always, no matter what happens!
No comments:
Post a Comment